Tatari krambe "Akkord"

Tatari krambe "Akkord".
Mädarõika parem analoog!
Kaheaastane kultuur, mille juured on hinnatud väga maitsvaks. Kasvatatakse nagu mädarõigast. Sorti kasutatakse nii värskelt kui töödeldult, nii juuri kui lehti. Lehed keskmise kasvuga, õrnad, lopsakad, mahlased. Juur silindriline, kaaluga 150-200 g. Sisult valge, maitse  ja lõhn meenutavad mädarõigast. Seemned külvatakse sügisel talve alla või kevadel pärast kolmekuulist stratifitseerimist. Istutusskeem 70x40 cm, saagikus 7-10 kg/m2. 1,0 g = 28-39 seemet.

* Toiduks kasutatakse peamiselt krambe juuri, mis maitseomaduste poolest sarnanevad mädarõikale. Tugev maitse ja lõhn on tingitud eeterlike õlide olemasolust. Juurte keemiline koostis: kuivaineid 37-43%, suhkruid 11-14%, valke 61-63 g 100 mg kuivaine kohta, sooladest on kõige rohkem kaaliumi ja fosforit.
Mõned krambe liigid (meri- ja tatari krambe) sobivad talvisel ajal ka ajatada. Pleegitatud noored lehed ja võrsed kasutatakse toidus keedetuna; Kaukaasias kasutatakse puhastatud poolküpseid vilju ja lehti toorelt, nad on väga C vitamiini rikkad. Külvist kuni seemnete valmimiseni koosneva elutsükli läbib taim olenevalt tsoonist ja kasvutingimustest kahe kuni viie aastaga. Lehed on suured, terved, sulgjagused või labadega, karvased või paljad. Lehed sisaldavad aineid, mis stimuleerivad taime kasvu. On täheldatud redise, salati ja sibula maapealse kasvu kiirenemist kui ridadevahesid on multšitud krambe lehtedega. Püsivate külmade saabudes lehed surevad. Peajuur jääb alles ja moodustab 1-3 cm sügavusel mullas mugula, mis võimaldab taimele suurema talvekindluse.
Teisel eluaastal hakkab krambe kohe peale lume sulamist kasvama. Mai esimeseks dekaadiks on moodustunud suur lehtede rosett (6-10 lehte), osadel neist tekivad ka õievarred ning nad hakkavad õitsema. Õitsemine algab juuni esimesel dekaadil, varre kõrgus on 80-150 cm, ta on püstine, harunev, paljas, või kaetud karvakestega.
Õied on kahesugulised, koondunud kohevasse kobarasse. Vili - kahvatukollane kinnine, kaheosaline kaun. Poolmed ei eraldu seemnetest, seepärast kasutatakse külvimaterjalina vilju. Valmides lähevad seemned üle pikka puhkeperioodi, st. nad ei idane kõige soodsamates tingimusteski. Nad idanevad alles peale pikka viibimist külmas mullas. Peajuur võib tungida kuni 2 m sügavuseni ja rohkemgi. Juurvili on kõikidel liikidel hallikasvalge, silinderja kujuga, väheharunev ja kuni 30-35 cm pikkune.

Eng.: Tartar Bread-Plant. Suom.: Tataarikaali. Sven.: Tatarisk Strandkål.